Kallaste linna arengukava 2008-2015Sissejuhatus 21. Mõisted 22. Kallaste linna asend 32.1 Ajalooline asend 32.2 Asend tänapäeval 33. Visioon ja strateegia 43.1 Visioon aastaks 2015 43.2. Strateegilised eesmärgid 54. SWOT-analüüs 55. Tegevusvaldkonnad 65.1 Ettevõtlus 65.2 Turism 75.3 Tehniline infrastruktuur ja elamumajandus 75.4 Haridus 85.5 Kultuur, sport, vaba aeg 95.6 Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus 105.7 Keskkond 105.8 Linnavalitsemine 116. Tegevuskava 116.1. Tegevuskava 2008 kuni 2015 116.1.1. Ettevõtlus 116.1.2. Turism 126.1.3. Tehniline infrastruktuur 126.1.4. Haridus 126.1.5. Kultuur, sport, vaba aeg 126.1.6. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus 136.1.7. Keskkond 136.1.8. Linnavalitsemine 137. Arengukava elluviimine ja uuendamine 137.1. Arengukava elluviimise ja rahastamise põhimõtted 137.2. Arengukava elluviimise seire, tagasiside ja ajakohastamine 14SissejuhatusKäesolev dokument on Kallaste linna arengukava aastateks 2008-2015. Linna arengukava on dokument, mis kirjeldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi käesoleval ajal. Märgistab pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi lähtudes reaalsetest vajadustest ja pidades silmas võimalusi. Hallatavate asutuste ja prioriteetsete valdkondade arengukavad on täpsustavad dokumendid, mis kinnitatakse eraldi.Arengukava koosneb linna lühikirjeldusest, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest, SWOT-analüüsist, hetkeolukorra kirjeldustest, probleemidest ning eesmärkidest valdkondade kaupa ning tegevuskavast, kus on kirjas tegevused eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes headest tavadest, mis kiirelt muutuvas euroopas täna toimivad, on arengukavas pikema aja peale ette markeeritud visioonid. Reaalsus korrigeerib visioonid täpsustades vajalikkuse ning võimalused ajas ja ruumis. Täpsemad kavad on kahe aasta peale, koos finantsallikate fikseerimisega kinnitatakse igaks eelarveaastaks iga-aastase arengukava ülevaatamise ja kinnitamisega 1. oktoobriks Kallaste linnavolikogu poolt. Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; ning laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Arengukava vajab pidevat üle vaatamist, hindamist ning uuendamist.1. Mõisted Arengukava – arengustrateegiast lähtuv omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja elluviimise võimalusi kavandav õiguslik dokument. Eesti Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, loodus ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Arengukava ajaline ulatus on vähemalt kolm eelseisvat eelarveaastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Volikogu vaatab arengukava läbi hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia teostamine lähtub üldjuhul visioonist. Arengunäitajad – näitajad, mille alusel saab iseloomustada omavalitsuse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit, selle muutumist. Huvigrupid (asjalised) – üksikisikud või institutsioonid, kelle poolt kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju arengule linnas. Linnastu (linnaline aglomeratsioon) – teineteisega igapäevaselt seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemisest tulenev eelis võimaldab efektiivset infrastruktuuri ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn aglomeratsioonihädad, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel elamine, tööstus, töökohad paigutuvad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise. Säästev areng – areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida linnal on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevus – tegevuse kirjeldamisel on määratletud teostamise aeg, maksumus, finantseerimise allikas või allikad ja vastutaja. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada ning mille nimel tehakse (kohaliku omavalitsuse poolt) jõupingutusi. 2. Kallaste linna asend 2.1 Ajalooline asendLinn paikneb umbes 2 km ulatuses piki Peipsi läänerannikut, kuni 8 m kõrguse punasest liivakivist kaldajärsaku ääres. Rannalõiku Kallaste kohal nimetati 16. – 17. sajandil Purmurannaks (Pormeranda). 18. sajandi algul olid siin Kokora mõisa maal üksikud kalurimajad. Kallaste kaluriküla rajasid sajandi teisel poolel Venemaa loodekubermangudest põgenenud vanausulised venelased, kes nimetasid paiga Krasnogoriks. Tekkis tüüpiline tänavküla piki Tartu – Mustvee maanteed. Esimesed hooned ehitati praeguste Võidu, Kiriku ja Kalamehe tänava ristmiku piirkonda. Edasi kasvas küla piki Peipsi kallast. 19. sajandi alguseks kujunesid sälkorgudesse Kalamehe ja Sadama tänavad ning Kodavere – Kokora maanteele viiv Kiriku tänav. Külakrunte iseloomustas elu- ja abihoonete kompaktne paigutus ümber siseõue: kolmes küljes hooned, tänava poole puittara kahepoolse väravaga. Kompleksi, kus abihooned ja õu olid ühise katuse all, nimetati umbõueks (“gluhoi dvor”); kompleksi, kus igal abihoonel oli eraldi katus ja õu pealt avatud, avaõueks (“volnõi dvor”). Hooned olid fassaadidega vastamisi kahel pool teed, tagaküljel aiamaad. 1801. a. ehitati vene kirik. Asula elus tähtsad laadaplatsid kujunesid vanasse külakeskmesse ja kiriku lääneküljele. 19. sajandil kujunesid praegused Õnne, Turu, Jaani ja Oja tänavad. Pärsikivi oja äärde ehitati vesiveski (hiljem mootorveski). 19. sajandi keskel oli külas umbes 80 maja. 19. sajandi kolmandast veerandist 20. sajandi esimese veerandini arenes Kallaste intensiivselt. Ehitati peamiselt kahepereelamuid ja keskväljaku äärde suuremaid kivihooneid; asula venepärane lineaarne struktuur säilis. 1921. a. sai Kallaste aleviks, 1938. a. linnaks; elanikke oli umbes 1500, maad 126,2 ha. Vanausuliste kirik on ehitatud 1820.-ndatel aastatel. Alguses oli kirik ilma tornita. Suurte palvete peale lubati kirikule 1913. a. torn ehitada. Surnuaed asub Peipsi järve kaldal Tartu tänava ääres. 1950 – 1959, mil Kallaste oli rajoonikeskus, planeeriti uude tsentrumisse Nõukogude väljak (Keskväljak), selle äärde ehitati neoklassitsistlike hoonete ansambel. Generaalplaanid koostati 1950. ja 1982. a. 1995. a. oli elanikke 1258.2.2 Asend tänapäevalKallaste väikelinn asub Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve lääneranniku kõrgel kaldaastangul. Oma 1.93 km2 suuruse pindala poolest on linn Eesti väikseim. Kallaste linna naabriks põhjas läänes ja lõunas on Alatskivi vald, idas Peipsi järv. Kallaste linnal on unikaalne asend piiriveekogu rannal, Peipsi järves kulgev veepiir on Euroopa Liidu ja N.A.T.O idapiiriks ja võimalikuks ühenduseks riikidevahelises suhtluses. 2006.a. lõpul hävitas tulekahju täielikult hoone, kus asusid Kallaste Linnavalitsus, Kallaste Rahvamaja, Kallaste Raamatukogu, infopunkt, muuseumituba. Operatiivselt leiti võimalused remontida ja avada vajalikud töö- ja teenindusruumid linnavalitsusele, raamatukogule ja infopunktile. 2007.a. parandati Kallaste tänavaid ja lisati valgustust, puhastati võsat hektareid reformimata riigimaad.Kallaste linnas elab rahvastikuregistri 01.jaanuar 2007.a. andmetel 1116 elanikku. Soolise struktuuri järgi jaotatuna on meeste osatähtsus 46,8 % ja naiste osatähtsus 53,2 %. Rahvuslikust koosseisust lahtuvalt on Kallaste linnas eestlasi 15% ja teistest rahvustest elanikke 85%. Põhielanikkonna moodustavad venelased. Kuna enamus linnarahvast on põliselanikud, ei teki keeleprobleemi suhtlemises ja asjaajamistes.3. Visioon ja strateegia3.1 Visioon aastaks 2015Kallaste linn on multikultuurne, sotsiaalselt turvaline kiiresti arenev loodust säästev tuntud suvituslinn Eestis ja Põhja-Euroopas, kus on unikaalne miljööväärtuslik elukeskkond, Euroopa tasemel konkurentsivõimelised tingimused ettevõtluseks ja soodsad võimalused elanikele eneseteostuseks ning väärikaks eluks. Aastal 2015 on Kallaste kaasaegse infrastruktuuri ja arenenud sotsiaalsfääriga elukeskkond. Selle parimaks näiteks on kõikidele linna elanikele suunatud multifunktsionaalse Kallaste vabaajakeskuse väljaehitamine, kus oleksid võrdsed võimalused spordi ja kultuuriga tegelemiseks.Koostöös linnavalitsusega tegutsevad mitmed huviringid ja kodanikuühendused. Kallaste on väärikas ja sõbralik linn, mida iseloomustab aktiivne ja mitmekesine kultuurielu. Kallastel toimuvad traditsioonilised kultuuriüritused. Tänu vabaajakeskuse väljaehitamisele lahendub ka rahvamaja puudumide probleem.Kallaste linn on avatud järve ja maismaa suunas. Kallaste linnas on moodne väikealuste randumispaik, mida elanikud ja turistid kasutavad Eesti-Vene riikidevahelise mugava ühendusteena ja kruiisid Peipsil on populaarsed. Linnaelanike keskkonnateadlikkus on tõusnud. Omapärane looduskeskkond on puhas ja hoolitsetud. Kallaste keskkool pakub konkurentsivõimelist keskharidust ja õpilaskodus elamisevõimalust, mis meelitab õpilasi ka väljastpoolt linna. Kallaste lasteaed pakub heal tasemel eelkooliharidust renoveeritud lasteaia ruumides. Kallaste linna maismaa suunas avamiseks on teostatud Kevade tänava läbimurre Oja tänavani, millega ristudes tänav jätkub Keskväljaku tänavana. Kallaste linnale on iseloomlik ainulaadne ja heakorrastatud keskkond ning kaasaegne infrastruktuur. Kergliikluseks on rajatud turvaline tee Kallaste-Alatskivi vahel, mida kasutavad, jalgratturid, rulluisutajad ja kõik teised liikumisest lugupidavad kodanikudEttevõtlike inimeste olemasolu ja elukestvale õppele suunatud koolitused on võimaldanud vee-, kala-, loodus- ja konverentsiturismi ning väikeettevõtluse arengut. Linnas on piisavalt töökohti ning noorte äravool on pidurdunud. Arenenud on viidamajandus ja linna mainekujundus. Kallaste on hinnatud kvaliteetse ja eripärase suvituspiirkonnana. Kallastel on rahvusvaheliselt ja üle-eestiliselt tuntud jalgpalli- ja spordikompleks, mis võimaldab treeninguid ja võistlusi sportlastele ning samas pakub tervislikke ja aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi ka kohalikele elanikele ja asjaarmastajatele. 3.2. Strateegilised eesmärgidLähtudes Kallaste linna visioonist aastaks 2015 ning võttes arvesse linna arengueeldusi, juhindutakse linna arendustegevuses aastatel 2008–2015 järgmiste strateegiliste arengueesmärkide täitmise vajadusest: • Kallastel on hinnatud elukeskkond, mis toetab linna elanike isiksuse arengut ja suurendab nende elukvaliteeti; • Toimib multifunktsionaalne avalikus kasutuses olev vabaaja keskus, mis on kasutatav nii katusealuse sportimiskoha kui seltsitegevuse arendamise ja kultuuriürituste korraldamise kohana;• Kallastel on avalik väikesadam;• Kallaste on populaarne suvituslinn;• Linna arengut toetab kaasaegne ja keskkonnasõbralik tehniline infrastruktuur;• Linnas on välja kujunenud rahvusvaheliselt atraktiivne turismikeskkond;• Linnas tegutsevate ettevõtete, asutuste ja majapidamiste looduskasutus on jätkusuutlik, elanike tervist ja looduskeskkonda säästev;• Linna elanikele on tagatud kvaliteetsed ja mitmekesised avalikud teenused;• Kohaliku omavalitsuse tegevus linna arengu huvides on jätkusuutlik ning põhineb avaliku, era- ja mittetulundussektori partnerlusel. Nende strateegiliste eesmärkide suunas liikumisel on edu saavutamiseks kõige otstarbekam ennast efektiivselt väikelinnade seas positsioneerida, tuginedes seejuures oma arengueeldustele – unikaalsele asendile, huvitavale kultuuripärandile ning multikultuursele ühistegevusele. 4. SWOT-analüüsPiirkonna tugevused:• Asumine Peipsi järve kaldal• Ainulaadse kultuuri omamine• Tugevate sporditraditsioonide olemasolu• Pikaajalised ühistegevuse traditsioonid• Vaba maa olemasolu turismisadama rajamiseks• Edukalt tegutseva kolmanda sektori olemasoluPiirkonna nõrkused• Kaugus suurematest keskustest• Ühistegevuste viljelemiseks sobiliku kooskäimiskoha puudumine • Katusealuste sportimisvõimaluste puudumine• Tööealise elanikkonna vähene ettevõtlikkus ja madal haridustase• Turismiettevõtete puudumine• Majutus- ja söögikohtade puudumine• Rahvastiku vähenemine (sh noorte vähenemine)• Kohapealsete töökohtade puudumine• Kaasaegse kanalisatsiooni- ja veetrasside puudumine• Omavalitsuse väike tulubaasPiirkonna võimalused• Osasaamine Lõuna-Eestit ja Peipsi rannikut külastavate turistide voost• Kultuurielu senisest parem korraldamine ning omavalitsuse piire ületavate kultuuriürituste korraldamine• Vabaajaürituste senisest suuremamahulisem korraldamine külastajate linna toomiseks (sh Karakatitsa ürituse ulatuslikum turundamine)• Senisest ulatuslikum projektitaotluste koostamine lisaraha kaasamiseks investeeringute teostamisel• Senisest ulatuslikum mittetulunduslike ühenduste kaasamine linna probleemide lahendamisse Piirkonna ohud• Õpilaste arvu kahanemisest väljastpoolt tulenev surve Kallaste keskkooli gümnaasiumiastme sulgemiseks• Eesti majanduse jahenemisest tulenevad negatiivsed mõjud• Jätkuv ääremaastumine ja võimetus kaasata fondidepoolset rahastust• Omavalitsuse tulude jätkuv vähenemine5. Tegevusvaldkonnad 5.1 EttevõtlusHetkeolukordPõhilisteks tööandjateks erasektoris on suurmajandi Peipsi Kalur baasil moodustatud eraettevõtted. Samuti on asutatud kaubanduse ja teenindusega tegelevaid väikeettevõtteid. Suurim tööandja on Kallaste linnavalitsus oma hallatavate asutustega. Probleemid• Töökohtade vähesus • Sissetulekute sesoonsus• Ettevõtlike inimeste vähesus• Kvalifitseeritud tööjõu puudusEesmärgid• Soodne keskkond ettevõtluse arendamiseks (nii olemasolevate arendamiseks kui uute loomiseks)• Piisav info täiend- ja ümberõppevõimaluste kohta5.2 TurismHetkeolukordKallaste linnas turismi arengueeliseks on hästisäilinud kultuuride erinevus ja Peipsi järv. Kallaste suurimaks turismimajanduse eeliseks on tema asukoht Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepinguorganisatsiooni idapiiril, ühendajaks naaberriigiga euroopa suurimate sekka kuuluv järv. See eelis on kasutamata, sest puudub avalik sadam, mis väikealuseid teenindaks – puudub värav. Külalisi meelitab Kallastele Peipsirannik ja põnevad üritused nagu sibulalaat, meepäev ja Karakatitsa (spetsiaalsete lumesõidukite festival).Kallastet tuntakse ka oma eripärase aja- ja kultuuriloo tõttu. Vaatamisväärsuseks on devoni liivakivipaljand. 2007.a. augustis taasavati linnas uue näo ja sisuga turismiinfopunkt, seal saab infot kogu Peipsiäärse piirkonna vaatamisväärsuste ja majutusasutuste kohta. Infopunktis on kliendiarvuti ja võimalus nautida kvaliteetseid kuumi jooke. Oluline lisaväärtus, sest linnas ei ole avatud käesoleval ajal ühtegi kohvikut ega toitlustusasutust.Probleemid• Puudub avalik sadam• Puudub söögikoht• Puudub majutusasutus suurematele turismigruppidele• Puudulik viidamajandus• Puudub avalik tualettEesmärgid• Avaliku sadama rajamine• Veeturismi arendamine • Viitade ja infotahvlite paigaldamine 5.3 Tehniline infrastruktuur ja elamumajandusHetkeolukordKallaste linna teed on munitsipaliseerimata, riigi eelarvest eraldatud raha jääb väheseks, et linnatänavad korrastada linnakeskkonnale sobivalt.2007. aastal on läbi viidud tänavate remont, mis andis uue kvaliteedi linnale. Korrastamist vajab kogu linna tänavate võrk, rajada kõnniteed, täiendada valgustust. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on amortiseerunud ning ei vasta tänastele nõuetele. Väga sagedased on trasside avariid. Aastate eest on paigaldatud pump, mis takistab roiskvee jõudmist Peipsi järve. Puhastusseadmed asuvad Alatskivi valla territooriumil ning omanik on AS Peipus Fish. Täpsem ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra kirjeldus ja arengustrateegia on valdkondliku arengukavana valmivas „Kallaste linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas”, milline täpsustab AS-i Emajõe Veevärk ühisprojekti raames toimuvad rajamis- ja rekonstrueerimistööd Kallaste linna vee- ja kanalisatsioonimajanduses. Linnas on autonoomsed katlamajad, kaugküttesüsteem puudub. Uute elamiskohtade rajamine on võimatu, linnal ei ole munitsipaalmaad. Vaba maa linna haldusterritooriumil on reformimata riigimaa.Probleemid• Munitsipaalmaa puudumine• Tänapäevase vee- ja kanalisatsioonivarustuse puudumine• Üldplaneeringu puudumine• Kõnniteede puudumineEesmärgid• Reformimata riigimaa munitsipaliseerimine detailplaneeringute kaudu• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamine• Linna avamine nii järve kui ka maismaa suunas• Linnale kohaste linnatänavate väljaehitamine• Ehitusjärelevalve tugevdamine• Üldplaneeringu koostamine5.4 HaridusHetkeolukordKvaliteetse hariduse võimaldamine on piirkonna arengu jaoks määrava tähtsusega. Kallaste linnas asub venekeelne keskkool, õpilaste vähesuse tõttu ähvardab kooli gümnaasiumiastme sulgemine. Olemasolevate õpilaskodu ruumide renoveerimine võimaldab ka teiste valdade noortele hariduse omandamise Kallastel. Ka koolihoones toimub remondiprotsess. 2004 aastal lõpetas tegevuse Kallaste kutsekool.Haridusasutuste täpsustavad arengukavad koostatakse eraldi.Probleemid• Motiveeritud ja hea kvalifikatsiooniga pedagoogide puudus• Õpilaste vähesus keskkoolis• Vähene riigikeele oskus noorte hulgas• Klassivälise huvitegevuse puudumineEesmärgid• Kvaliteetse alg-, põhi- ja keskhariduse pakkumine kaasaegsetes kooliruumides • Kvaliteetse eelkoolihariduse tagamine• Koolimaja remonditööde lõpuleviimine• Lasteaia hoone remonditööde lõpuleviimine5.5 Kultuur, sport, vaba aegHetkeolukordSeoses põlenguga on tänaseni oma majata Kallaste Rahvamaja. Sel põhjusel puuduvad linnaelanikel võimalused vabaaja kultuurseks sisustamiseks. Oluliselt on piiratud huviringide töö ja ürituste läbiviimine.Raamatukogule renoveeriti ruumid lasteaiamajas. Avamine toimus 20.juunil 2007.a. Raamatukogu lugejad, külastajad ja personal on rahul tänapäevaste ruumidega, on avatud ka avalik internetipunkt.Rahvamaja ja linnavalitsuse eestvedamisel toimub ka mitmeid traditsionaalseid üritusi nagu Kallaste Linnapäevad, sibulalaat, meepäev, ja Karakatitsa (omapäraste lumesõidukite festival), mis pakuvad huvi ka inimestele väljastpoolt Kallastet. 2007.a. suvel toimusid Kallastel Rahvusvahelise Vanausuliste Festivali PEIPUS üritused.Kallastel asub Vanausuliste kirik, mis on üks linna kultuuri, traditsioonide ja omapära säilitamise kants. Kiriku hoone on halvas seisukorras ning vajab renoveerimist.Kallastel tegutseb aktiivselt noorte jalgpalliklubi. Varasematel aastatel on Kallastel korraldatud ka rahvusvahelisi turniire, praegusel hetkel tuntakse puudust harjutusväljakutest ning probleemiks on osavõtjate majutamine. Staadionialal puudub riietusruum, piire ja tribüünid pealtvaatajatele. Suviti toimuvad Kallastel laagrid noortele jalgpalluritele. Keskkooliõpilased saavad osa võtta ka korv- ja võrkpallitreeningutest. Puudub jalgratta- ja/või rulluisutee, kergtee, kus turvaline liikumist harrastada. Hetkel on noortel liiga vähe vabaaja veetmise võimalusi. Kallastel on oma linnaleht, mis ilmub 6 korda aastas.Probleemid• Rahvamaja ja noortekeskuse puudumine.• Kiriku hoone halb seisukord• Vähesed võimalused vabaaja sisustamiseks täiskasvanutele• Laste ja noorte vähene hõivatus vabal ajal • Vabaõhulava puudumineEesmärgid• Multifunktsionaalse kasutusotstarbega avatud noortekeskuse rajamine, mis oleks kasutatav nii seltsitegevuse arendamiseks kui sisetingimustes sportimiseks• Kiriku renoveerimine• Kodanikualgatuslike organisatsioonide loomise toetamine• Kergtee rajamine ühendamaks Alatskivi Kallaste linnaga• Traditsiooniliste ürituste jätkuv korraldamine ja uute ürituste toetamine• Vabaaja sisustamise võimaluste parandamine • Vabaõhulava ehitamine suveüritusteks• Rahvusvahelise Vanausuliste Festivali muutmine traditsiooniliseks5.6 Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisusHetkeolukordKallaste linnas on polikliinik ning apteek, piirkonda teenindab Tartu kiirabi. Polikliiniku hoone vajab renoveerimist. Linna teenindab Lõuna politseiprefektuuri Tartu politseijaoskond, Kallastel puudub konstaablipunkt. Linnas töötab sotsiaalnõunik. Abivajajad saavad abi. Kallaste elanikke teenindab Alatskivi pikaravikeskus, mille üheks asutajaliikmeks on Kallaste linn. Avatud on uus avalik saun.Probleemid• Tervislike vabaaja veetmisvõimaluste vähesus• Polikliiniku hoone kehv olukord• Konstaablipunkti puudumine• Elanikkonna vananemineEesmärgid• Konstaablipunkti rajamine • Polikliinikuhoone remont• Vabaajategevuste toetamine• Sotsiaalpindade ehitamine5.7 KeskkondHetkeolukordKallastele iseloomulik devoni punane liivakivipaljand kuulub looduskaitse alla. Aastal 2004 kuulutati kaldapääsukeste elupaik Natura 2000 kaitsealaks. Kallaste linn kuulub ka Tervislike Linnade Võrgustikku. Linna ilus ja ainulaadne looduskeskkond vajab pidevat hooldust ja tähelepanu. 2007.a. on linna territooriumil puhastatud võsast ja prahist reformimata riigimaad ja avatud linnale ning järvele kauneid vaateid.Kallaste kaks kalmistut vajavad korrastamist, uus kalmistu ka projektijärgset haljastust. Elanike teadlikkus on märgatavalt tõusnud koduümbruse korrastamisel ja prügimajandamisel. Isetegevuslike prügimägede hulk on kahanenud. Peipsi järve kallasranda on puhastatud. Vajab järjepidevat hooldust. Linna supluskohta on paigaldatud riietumiskabiinid.Probleemid• Madal keskkonnateadlikkus• Puuduvad tänapäevased heitvee puhastusseadmed.Eesmärgid• Regulaarne Peipsi järvepiiri korrashoid • Tänapäevased puhastusseadmed• Kallaste linna kalmistute korrastamine ja järjepidev hooldamine• Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine 5.8 LinnavalitsemineHetkeolukordKallaste Linnavolikogu ja Linnavalitsus täidavad seadustega neile pandud ülesandeid.Süsteemi rajamine ja järjepidevus on märksõnadeks avaliku teenuse paremaks pakkumiseks linnas. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2007-2011 sisaldub eesmärk muuta avaliku sektori sisene asjaajamine paberivabaks aastaks 2011 – see toob lisaülesanded ka Kallaste omavalitsusele. Probleemid• Vahendite nappus• Riigipoolsed ülesanded ei ole alati vahenditega kaetud• KOV-i õigused ei ole materiaalõigusega kaetudEesmärgid• Lihtsustada asjaajamist kodanikele• Asjaajamise digitaliseerimine• Valitsemise arendamine efektiivseks ja süsteemseks, mis väldib isikupõhise valitsemise ohu vaakumi tekkeks6. TegevuskavaKäesolev investeeringute, sündmuste ja projektide finantseerimise kava konkretiseerib arengukavas toodud strateegilisi eesmärke ja arengukavas esitatud lahendamist vajavaid väljakutseid. Tegevuskava kuulub igal aastal enne järgneva aasta eelarve kinnitamist korrigeerimisele, täpsustamaks meetmete läbiviimise tähtaegu ja kaasfinantseerimise mahtusid ning vajadusel viiakse sisse muutused. Toodud meetmete üldmaksumused on valdavalt hinnangulised ning nende elluviimise kulud vajavad täpsustamist. 6.1. Tegevuskava 2008 kuni 20156.1.1. EttevõtlusTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadKoolitus ettevõtjatele 2008-2010 10 000 KOV KOV, ettevõtjad, EAS 6.1.2. TurismTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadVäikealuste randumiskoht 2009-2011 Hind selgub KOV KOV ja abiLinnakaardi paigaldus 2008 8000 KOV KOVÜrituste reklaam meedias 2008-2015 30 000 KOV KOVÜrituste korraldamine 2008-2015 100 000 KOV KOV, Ettevõtted6.1.3. Tehniline infrastruktuurTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadKallaste linna üldplaneering 2009 500 000 KOV KOVVee- ja kanalisatsiooni-torustike renoveerimine ja rajamine 2008-2010 20 000 000 KOV AS Emajõe Veevärk KOV (10%), EÜF (80%), EV (10%)Tänavate remont 2008-2015 8 000 000 KOV Majandusministeerium, KOVTänavate valgustamine 2009-2011 Hind selgub KOV KOV, EASKergtee rajamine 2008-2010 Hind selgub hiljem KOV KOV, EAS6.1.4. HaridusTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadKeskkooli renoveerimine ja õpilaskodu renoveerimine 2008-2011 8 300 000 KOV KOITLasteaia renoveerimine 2008-2010 1 500 000 KOV KOV ja abi6.1.5. Kultuur, sport, vaba aegTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadMultifunktsionaalse vabaajakeskuse ehitamine 2008-2011 Hind selgub KOV KOV koostöös mittetulunduslike ühendustega KOV, PRIALinnastaadioni renoveerimine ja parendamine 2008-2010 4 500 000 KOV KOV, PRIAUisuväljaku valgustamine 2008-2010 20 000 KOV KOVKodanikualgatust propageerivad koolitused 2008-2010 5000 KOV KOV, EMSL6.1.6. Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisusTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadPeipsiveere hooldusravikeskus 2008-2010 60 000 KOV KOVPolikliiniku renoveerimine 2008-2010 2 700 000 KOV KOV, EL6.1.7. KeskkondTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadKeskväljaku 1 haljastamine ja korrastamine 2009-2010 988 461 KOV EAS, KOVNatura 2000 linnukaitseala hooldamine 2008-2010 216 000 KOV KOV, KIKKeskkonnateadlikkuse tõstmine 2008-2010 2000 KOV, Ragn-Sells AS KOV, KIKKalmistu korrastamine 2008-2010 88 086 KOV MuinsuskaitseametRannajoone korrastamine 2008-2010 KOV KOV, EV Heakorrakampaaniad 2008-2010 10 000 KOV KIK, KOV6.1.8. LinnavalitsemineTegevus Täitmise aeg Maksumus Vastutaja FinantseerimisallikadDigitaalsele dokumendihaldusele üleminek 2008 -2010 105 000 KOV Siseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium7. Arengukava elluviimine ja uuendamine7.1. Arengukava elluviimise ja rahastamise põhimõtted Käesolevas arengukavas ettenähtud investeeringud, üritused ja projektid realiseeritakse läbi linna eelarve või projektipõhiste kaasfinantseeringute. Määratledes kavandatavate programmide ja ürituste iga-aastased prioriteedid, on äärmiselt tähtis siduda need eelarve reaalsete võimalustega. Seetõttu kuulub käesoleva arengukava 5. osas toodud investeeringute ja ürituste ning projektide finantseerimise kava igal aastal täiendamisele ja täpsustamisele enne järgneva aasta eelarve kinnitamist linnavolikogus. Linnaeelarve koostamise strateegia aluseks on 1) arengukavaga püstitatud eesmärgid ja seatud ülesanded;2) tasakaalustatud eelarve;3) investeeringute osakaalu suurendamine;4) püsikulude osakaalu vähendamine kulude struktuuris. 7.2. Arengukava elluviimise seire, tagasiside ja ajakohastamine
Arengukava elluviimise jälgimise tagab Kallaste Linnavalitsus koos Kallaste Linnavolikoguga. Arengukava rakendamise kontroll toimub igal aastal. Arengukava uuendamisel lähtutakse aktualiseeritud olukorra analüüsist, mille põhjal ajakohastatakse linna lähteseisundi andmestik, valdkondlikud strateegilised eesmärgid ja ülesanded ning tegevuskava. Arengukava uuendamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja Kallaste linna põhimääruses sätestatud korras. Arengukava muutmise eelnõu esitab Kallaste Linnavolikogule Kallaste Linnavalitsus.