KALLASTE LINNA ARENGUKAVA 2004-2006Arengukava ülesehitus:I osa – linna üldiseloomustus;II osa – strateegilised eesmärgid;III osa – investeeringud 2000-2003;IV osa – investeeringute kava 2004–2006I. LINNA ÜLDISELOOMUSTUS Kallaste asub Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve lääneranniku kõrgel kaldaastangul. Maastikuliselt asub see piirkonnas, mida nimetatakse Kagu-Eesti lavamaaks. Linn asub Peipsi järve ja Tartu-Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Praeguse Kallaste linnapiir on välja kujunenud pika aja jooksul. Naabriteks on Pala vald põhja pool ning Alatskivi vald lõunas ja läänes. Haldusjaotuse muutumisega aegade jooksul on muutunud Kallaste piirid ja suurus. Esialgne vene vanausuliste asula tekkis 18. sajandil. Kallaste on varasematel aegadel kuulunud nii Kokora kui Alatskivi valda, 1917. aastast kuulus Peipsiääre valda. 1921. aastal nimetati Kallaste alevikuks ja 1938. aastal sai ta linna õigused. Pärast II maailmasõda, 1950. aastal, kui moodustati maarajoonid, sai Kallaste linn endanimelise rajooni keskuseks. Pärast rajoonide reorganiseerimist aastal 1959 sai Kallastest Tartu ja Elva järel kolmas linn Tartu rajoonis.Tänane Kallaste on väikelinn pindalaga 1,9 km2, mis on ehitatud piki järve kallast ega ulatu kaugele sisemaale. Kallaste linnas elab rahvastikuregistri andmetel 1295 elanikku, neist tööealisi on 62,9 %, lapsi 19,2% ja pensionäre 17,8 %. Soolise struktuuri järgi jaotatuna on meeste osatähtsus 46,8 % ja naiste osatähtsus 53,2 %. Rahvuslikust koosseisust lähtuvalt on Kallaste linnas eestlasi 15% ja teistest rahvustest elanikke 85%. Põhielanikkonna moodustavad venelased. Kuna enamus linnarahvast on põliselanikud, ei teki keeleprobleemi suhtlemises ja asjaajamistes. Toimuvad traditsioonilised linnapäevad, mis on suunatud kodukandi ühistegevuse hoogustamisele ja identiteedile.2004 aasta juunist ilmub taas Kallaste Linna leht, mis annab linnaelanikele ülevaate linnavalitsuse tegemistest ja linnas toimuvast; linnal on ka oma internetilehekülg. II. STRATEEGILISED EESMÄRGID Üldiseks eesmärgiks on arendada Kallaste kauniks kaluri- ja turismilinnakeseks, kus linnaelanikel on hea elada, õppida ja töötada. Üldine eesmärk saavutatakse strateegiliste eesmärkide ellu viimisega linnavalitsuse ja vastavate kohalike organisatsioonide koostöös.2.1 Haridus – igakülgselt arendada Kallaste haridusasutusiHea haridusega noored inimesed on piirkonna arengus määrava tähtsusega. Seetõttu on haridusasutuste renoveerimine esmase tähtsusega. Kallaste Keskkool asub 1959 aastal ehitatud hoones. Õpilasi on kokku 190, õpetajaid 22. Kooli hoone vajab renoveerimist.Kallaste Lasteaed “Vikerkaar” asub 198… ehitatud hoones, mis mahutab …. last. Kallaste linnas on piisavalt palju lastehoidmisteenust vajavaid lapsi; linna lasteaiakohad on täidetud. Lasteaia hoone peab olema majanduslikult ökonoomne, tervislik (hea ventilatsiooniga, hea soojapidavusega) ja turvaline. Kallaste lasteaia hoone vajab põhjalikku renoveerimist. Kallaste Kutsekeskkool muuta munitsipaalkooliks ja jätkata kutsehariduse andmist Kallastel. Kutsekooli kompleksi ruume saab kasutada ka muul otstarbel, kuid see võib nõuda ümberehitamist. Kallaste kui piirkonna suurim asula võib tulevikus pakkuda haridusteenust ka ümbritsevatele valdadele.2.2. Ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine Põhiliseks tööandjaks on suurmajandi Peipsi Kalur baasil moodustatud eraettevõtted, samuti on asutatud kaubandusega tegelevaid erafirmasid. Suurim tööandja on Kallaste Linnavalitsus oma hallatavate asutustega.Linna aegunud infrastruktuur, eriti teede halb olukord on oluliseks takistuseks ettevõtete juurde tekkimisel. Linna ettevõtluskeskkonna arengu tagamisel on vajalik investeerida kohalikku infrastruktuuri: teede asfalteerimine, väljakud ja parkimisplatsid, välisvalgustus, sadam.2.3. Noorte vaba aja veetmiseks laiemate võimaluste loomineLinna aktiivsed noored on hõivatud Kallaste Keskkooli ruumides toimuvates huviala ringides: joonistamine, laulmine, korvpall, samuti on avatud arvutiklass. Kultuuriasutustest Kallaste Rahvamaja, Kallaste Raamatukogu on avatud kõigile soovijaile. Rahvamajas on avatud laulustuudio.Probleemiks on noortekeskuse puudumine. Kallaste Kutsekeskkooli kasutamata ruumides on võimalik avada noortetuba, samuti on võimalik korraldada laste- ja noortelaagreid, integratsioonilaagreid. Noortekeskuse rajamiseks on vaja lisaressursse.2.4. Turismi edendamineKallaste linnal on head eeldused piirkonda külastajate meelitamiseks. Maaliline Peipsi rannik, liivane rand ja kiiresti soojenev järvevesi pakuvad puhkajale, kes soovib vaikset omaetteolekut, häid võimalusi. Kallaste sadam vajab ümberehitamist, et hakata vastu võtma väikseid lõbusõidulaevu. Aktiivsemalt tuleb külastajatele pakkuda võimalust vanausuliste kultuuriga tutvumiseks. Selleks tuleb luua interaktiivne püsiekspositsioon, renoveerida kirikud, korrastada nende ümbrus. Peipsi kalaliikidega saab tutvuda Järvemuuseumis.Linnas on avatud turismiinfopunkt, kust saab teavet majutusasutuste ja vaatamisväärsuste kohta. 2.5. Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge taseLinna elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks kitsaskohtade kõrvaldamine: uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, reostuse vähendamine, prügimajanduse korraldamine, linna haljastamine.III. INVESTEERINGUD 2000-20031. Kallaste linna eelarve tulud ja kuludTULU LIIK 2000 2001 2002 2003Tulumaks 1150823 1111103 1465052 1918905Eraldised eelarvesse* 100000 0 70000 500000Sihtotstarbelised laekumised** 141773 893592 586473 362135Maamaks, ressursimaks 98874 134228 137101 130492Asutuste omatulu 183910 139163 202336 177559Laekumised teistelt OV-lt 170219 351788 387001 513729Laenud 250000 0 0 200000Kulude katteks suunatud jääk 411686 508731 437553 648479KOKKU TULUD 5632309 7219032 8402180 9888887· sh RIP (Riiklik Investeeringute Programm), toimetulekutoetus; ** projektid; KULU LIIK 2000 2001 2002 2003Haridus 2066923 3638030 4413729 5163666Majandus 939866 746933 837563 824428Valitsemine 984389 1127349 1309585 1371187Kultuur 546463 676496 740570 785114Sotsiaalhooldus 242962 259975 330615 440956Kehakultuur 29915 22000 19328 26400Hariduskulud mujal 143211 245508 167490 306358Laenude tagasimakse 45760 44880 0 201825Korrakaitse 8780 7200 26677 0Tervishoid 15310 13108 8143 143911KOKKU TÄITMINE 5023579 6781479 7853700 9263845Tabel 2. Investeeringud Kallaste linna eelarvest 2000-2003 (krooni)2000 2001 2002 2003EELARVE 5023579 6781479 7853700 9263845sh INVESTEERINGUD Investeeringute osakaal % 3,2 3,3 7,1 9,2Kallaste Keskkooli küttesüsteemi rajamine Kallaste Lasteaed “Vikerkaar” 107245 Kallaste Rahvamaja Kallaste Raamatukogu Kallaste Turismiinfopunkt Kallaste Muuseum Kallaste Keskkooli akende vahetus 139847Veemajandus (puhastusseadmete renoveerimine) 20000 IV. INVESTEERINGUTE KAVA 2004-2006Nii elu- kui ettevõtluskeskkonna ning turismivaldkonna edasi arendamiseks kavatseb linnavalitsus koostöös vastavate kohalike partnerorganisatsioonidega esitada projekte Euroopa Liidu struktuurifondidele investeeringutoetuste taotlemiseks.Kallaste linna arengu kestvaks tagamiseks on prioriteetsed alljärgnevad tegevused:1. Lasteaia renoveerimine 2000000.- KOIT programm, RIP, KOV2. Vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine 20000000.- sh. 10% KOV, 80% EÜF, 10% EV3. Polikliiniku renoveerimine 300000.- KOV, EL4. Avatud internetipunkt ja püsiekspositsioon 1200000.- Peipsi CTC5. Rahvamaja renoveerimine 1500000.- sh. 20% KOV, RIP6. Linnapargi ja keskväljaku planeering 1000000.- , sh. 20% KOV, EL7. Vanausuliste kiriku renoveerimine 250000.- RIP, EL8. Oktoobri tänava valgustamine 300000.- KOV, EAS9. Linna üldplaneering 500000.- KOV10.Sauna renoveerimine 300000.- (Energeetika projekt)
11.Keskkooli renoveerimine 2000000.-, sh. 20% KOV