Projekt ELR-LSP-3 „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“
Kallaste Linnavalitsus viis koostöös projektipartneritega Eestist ja Venemaa Föderatsioonist ellu projekti ELR-LSP-3 „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“, mida rahastati Euroopa Naabrus-ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013.
Projekti toetusleping allkirjastati 05.11.2012 ning projekt lõppes 30.06.2015.
Projekti eesmärgiks oli aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja Peipsi järve piirkonna sotsiaalmajanduslikule arengule.
Projektis osales 11 partnerit ja 4 assotsieeruvat partnerit.
Partnerid Eestist: juhtpartner Siseministeerium, Kallaste, Tartu ja Mustvee Linnavalitsused, Räpina Vallavalitsus.
Partnerid Venemaalt: Pihkva oblasti administratsiooni keskkonnasõbraliku majandamise ja keskkonnakaitse komitee, Oudova, Petseri ja Pihkva rajoonide administratsioonid, Pervomaiski psühhoneurologiline internaat, Pihkva linna munitsipaalettevõte Gorvodokanal.
Assotsieeruvad partnerid:
- Eestist – Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, AS Põlva Vesi,
- Venemaalt – Pihkva oblasti administratsiooni majandusarengu ja investeerimispoliitika komitee.
Projekti kogueelarve oli 9 474 009 EUR, sellest programmi toetus 8 526 607,30 EUR.
Kallaste Linnavalitsuse eelarve oli 698 371,30 EUR, sellest programmi toetus 579 245,65 EUR ning 119 125,65 EUR linnavalitsuse kaasfinantseering.
Projekti tegevused olid järgmised:
Eestis
- Tartusse, Räpinasse ja Mustveesse ehitati väikesadamad. Räpina sadam avati oktoobris 2013, Tartu sadam oktoobris 2014 ning Mustvee sadam 2014.
- Kallaste sadamasse ehitati laevaremondislipp, mis avati detsembris 2014.
- Tartus: Karlova sadamasse projekteeriti ja ehitati statsionaarne kai, 44 sildumiskohaga ujuvkai, sadamahoone, paatide hoiuala, teed ja parklad.
- Mustvees: projekteeriti ja ehitati 40 sildumiskohaga paadisadama kai, sadamahoone ja slipp rekonstrueeriti reisisadama kai, korrastati ja tugevdati 2 muuli.
- Räpinas: ehitati 20 sildumiskohaga kunstsaar-kai, millele rajati sadamapaviljon. Lisaks ehitati jalakäijate sild, mis viib maismaalt kunstsaar-kaile.
Venemaal
- Oudovas rekonstrueeriti reoveepuhasti, ehitati joogiveetrass, rekonstrueeriti ning ehitati kanalisatsioonitrass, remonditi reoveepumpla.
- Pihkva rajoonis (Tšerjoha külas) rekonstrueeriti reoveepuhasti, projekteeriti veepuhastusjaam ja joogiveetrass.
- Pihkva linnas rekonstrueeriti reoveepuhasti 4 järelsetitit, vahetati välja dekanter ja muda amortisaator, remonditi 2 dekanterit, tugevdati biotiigi tammi.
- Palkino rajoonis (Lešihino külas) ehitati reoveepuhasti, rekonstrueeriti joogivee- ja kanalisatsioonitrass.
- Petserisse ehitati kanalisatsioonitrass.
17 omavalitsuses Pihkva oblastis uuriti olemasolevate reovee puhastusseadmete seisukorda. Uuringu põhjal koostati teostatavus-tasuvusanalüüsid ning töötati välja soovitused regionaalse keskkonnaprogrammi “Puhas vesi Pihkva oblastis 2012 -2017″ jaoks.
Projekti tulemused Eestis
- Rajati 104 uut sildumiskohta 3 sadamas
- Loodi uued töökohad 4 sadamas
Projekti tulemused Venemaal
4 reoveepuhasti (Oudovas, Tšerjoha ja Lešihino külas ning Pihkva linnas) reovesi vastab Venemaa standarditele peamiste näitajate osas (nt. fosfor, lämmastik, BOD5)
Lühidalt projekti taustast
Selleks, et ühiselt aidata kaasa Peipsi järve piirkonna atraktiivsuse suurendamisele, algatati 2010. a. lõpus projekt nimega „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond“.
Kuna riikide vajadused olid erinevad, siis määras kumbki riik eesmärgi saavutamiseks oma prioriteedid. Eestis on suurenenud huvi veeturismi vastu, samuti oli suurenenud veesõidukite arv Peipsi järve piirkonnas (k.a. Emajõel), kuid veeturismi arengut piirab piisava hulga sadamate ja sildumiskohtade puudumine. Olemasolevad sadamad ei vasta keskkonnanõuetele ja veeliiklejate vajadustele. Samuti ei olnud Peipsi järve piirkonnas sobivaid kohti, kus on võimalik tõsta laevu kaldale parandus- ja hooldustöödeks. Seetõttu otsustati ehitada laevaremondislipp Kallastele ning väikesadamad Tartusse, Mustveesse ja Räpinasse.
Venemaa jaoks oli kõige olulisem keskkonnaolukorra parandamine Peipsi järve piirkonna traditsioonilistes puhkekohtades. Üks tegureid, mis takistab turismi ja majanduse arengut on kehv pinnavee kvaliteet heitvee väljalaske kohtades Peipsi järve ääres reovee ebapiisava puhastamise tõttu. Reoveepuhastist väljuv toitainete koormus suurendab Peipsi järve eutrofeerumist, halvendab puhkamistingimusi järve kaldal, põhjustab suvel vetikate õitsemist ja kalade suremist. Puhastamata heitvee väljalase halvendab sanitaartingimusi asulates ja võib põhjustada tervise probleeme kohalikele elanikele.
Nii otsustati ehitada ja rekonstrueerida reoveepuhastid Pihkva oblastis Oudova linnas, Pihkva (Tšerjoha külas) ja Palkino (Lešihino külas) rajoonides ning Pihkva linnas ja ehitada kanalisatsioonitrass Petseri linna.
Projekti lõpuks oli kavas kõrvaldada probleemid heitvee väljalaskega projekti kaasatud omavalitsustes Venemaal ja luua seeläbi paremad tingimused puhkamiseks. Planeeriti, et heitvesi, mis väljub reoveepuhastustitest projekti lõpuks, vastab Venemaa normidele enamiku näitajate osas. Eelkõige puudutab see selliseid näitajaid nagu lämmastik ja fosfor.
Pihkva oblasti administratsiooni keskkonnasõbraliku majandamise ja keskkonnakaitse komitee uuris projekti raames reoveepuhastusseadmete seisukorda 17 omavalitsuses Pihkva oblastis ning koostas saadud andmete põhjal investeeringute aluseks olevad teostatavus-tasuvusanalüüsid. Lisaks töötati välja konkreetsed soovitused oblasti programmi „Puhas vesi Pihkva oblastis 2012-2017“ jaoks. Soovituste ja investeeringute kava väljatöötamine võimaldab pikaajalises plaanis aidata kaasa keskkonnaseisundi paranemisele Peipsi järves tervikuna.
“Käesolev veebileht on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 rahalise abiga. Veebilehe sisu eest vastutab ainuisikuliselt Kallaste Linnavalitsus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu programmi, programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.”
“Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi koduleht on www.estlatrus.eu.
Koostööbüroo EuropeAid veebileht: http://ec.europa.eu/europeaid/index_en.htm