Rubriik: Naaberkohad

Eestis elavatele välismaalastele: praktilised soovitused elektriauto valimiseks, registreerimisest hoolduseni ning ülevaade populaarseimatest mudelitest.

Setomaa ja Peipsi külastajale: põhjalik juhend pealinna reisi planeerimiseks ja külaliskorteri valimiseks. Kuidas Tallinnas mugavalt peatuda.

Alajõe on küla Peipsi põhjarannikul Ida-Viru maakonnas, Alajõe suudmes. Kuigi see jääb Kallastest kaugele, on see sama Peipsiveere kultuuriruumi osa. Selles loos on küla lugu ja põhjaranniku eripära. Küla Alajõe (vene keeles Olešnitsa) kuulub Alutaguse valda. Enne 2017. aasta haldusreformi oli küla samanimelise valla halduskeskus. Alajõe küla (Allajocki) on kirjalikult […]

Mustvee pakub külastajale mitut erilist paika, mida mujalt Eestist ei leia. Selles juhendis on Eesti suurim vanausuliste palvemaja, kohalikud muuseumid ja uuendatud sadam. Eesti suurim vanausuliste palvela Mustvee vanausuliste palvela asub aadressil Lohu 2. Hoone ehitati aastatel 1928–1930 insener J. Janseni projekti järgi ja õnnistati sisse 1930. aasta juunis. Mõnedel […]

Värska ei asu Peipsi põhjaosas, vaid Pihkva järve ääres Setomaal, kuid paljud Peipsi-retkede tegijad jõuavad ka sinna. Siin on lühiülevaade Värskast ja sellest, mis teeb aleviku eriliseks. Asend Värska on alevik Võru maakonnas ja Setomaa valla keskus. Seda on esmamainitud 1585. aastal. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Värska Põlva maakonna […]

Mustvee on Peipsi Eesti ranna suurim asula ja seda kutsutakse ka Peipsi pealinnaks. Kallastest põhja pool asuv linn on vanausuliste teine suur keskus. Selles loos on Mustvee ajalugu algusest kuni 20. sajandini. Nimi ja algus Mustvee nimi pärineb arvatavasti Mustvee jõest, mis turbamaadest läbi voolates tõi suudmealale väga tumedat vett. […]

Kasepää on Peipsiääre valla alevik, mis on eriline oma vanausuliste kogukonna ja ajaloolise palvemaja poolest. Just Kasepääl säilis Nikolai I ajal ainus Peipsiveere vanausuliste palvemaja. Alevik Kasepää asub Peipsi läänekaldal Tartu maakonnas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kasepääl 194 inimest, kellest eestlasi oli 12 ehk 6,2%. Enamik elanikke on vanausulised. […]

Piirissaar on Peipsi järve suurim saar, mis asub Peipsi ja Lämmijärve piiril. Saarel elavad peamiselt vanausulised ning selle ajalugu ulatub keskaega. Selles loos on Piirissaare ajalugu. Saar Piirissaar asub Tartu maakonnas umbes 15 km Emajõe suudmest kagus. Saare pindala on 7,5 km², mis teeb sellest suuruselt 12. saare Eestis. Saarel […]

Kolkja on Peipsiääre valla alevik, mis on kujunenud kahest vanast vanausuliste külast. Siin asub ka Kolkja vanausuliste muuseum, mis on parim koht selle kultuuriga tutvumiseks. Ajalugu Kolkjat on esmamainitud 1592. aastal nimega Kolko ja 1601. aastal Kolk. Hiljem hakati eristama Suur-Kolkjat ja Väike-Kolkjat. Kolkja alevik moodustati 1977. aastal Väike-Kolkja, Suur-Kolkja […]

Varnja on Peipsi Eesti ranniku kõige lõunapoolsem vene vanausuliste küla ja kõige lõunapoolsem Peipsi-äärne küla Emajõest põhja pool. Lõunas jääb küla taha Varnja soo. Selles loos on Varnja ajalugu ja pühakojad. Ajalugu ja nimi Varnjat on esimest korda mainitud 1582. aastal nimega Warnia, hiljem Waronja. Kindel asustus tekkis 18. sajandil. […]