Peipsi järve ääres, pikkadel kallastel peitub mitmeid külasid ja linnu, igaühel oma lugu ja iseloom. Täna viib reis meid Varnja külla, mis asub järve läänekaldal, Tartumaal. Varnja on tuntud eelkõige kui vanausuliste kogukonna kodu, kus ajalugu ja traditsioonid põimuvad looduskaunite vaadetega.
Sissejuhatus: Vanausuliste külakultuuri häll
Varnja on vanausuliste ajalooline asuala, kus kombed ja kultuur elavad edasi muutumatul kujul. Vanausulised, kes saabusid siia 17. ja 18. sajandil põgenedes usuliste tagakiusamiste eest Venemaalt, on loonud oma kogukonnas tugeva kultuuripärandi. Küla elab siiamaani suuresti vastavalt traditsioonidele, mida on edasi antud põlvest põlve.
Sisu: Peatatud aeg ja elav kultuur
Külastamisel on tunda, nagu aeg oleks Varnjas peatunud; vanausuliste majad on endiselt kaetud uhkete käsitööna valminud puunikerdustega ning väikesed koduaiad uhkeldavad hooldatud peenarde ja lopsakate õunapuudega. Kuulsad on Varnja sibulapeenrad, kust igal sügisel võib soetada kuulsat Peipsi sibulat.
Külaelanikud tervitavad võõraid avasüli ning ei hoia tagasi jutte oma esivanematest ja kohalikust eluolust. Iga maja ja nurga taga on oma lugu, iga aed oma nägu. Põhilisi vaatamisväärsusi moodustavad Varnja palvela, vanad elamud ning kohalik kalmistu, mis kõik räägivad oma lugu usust, ühtekuuluvusest ja aja kulumisest.
Turistide jaoks pakuvad külalised majaelamisi, kus saab ööbida ning kogeda tõelist vanausuliste külalislahkust. Vähesed kogemused võrdlevad Peipsi järve päikeseloojanguga Varnja rannalt – vaikelu ja rahu, mida kodudesseki võiks ihkuda.
Kokkuvõte: Varnja – vaikuse ja traditsioonide varjupaik
Lõpetuseks võib öelda, et Varnja pole lihtsalt üks koht Peipsi ääres, vaid see on avastamist väärt kultuuripärl. Nii oma ajaloo, usulise pärandi kui looduslike ilude poolest on Varnja võluv peatuspaik neile, kes ihkavad eemale linnakärast ja tahavad süüvida Eesti külaelu sügavustesse. Oma vaikuse ja aeglase elurütmiga on Varnja ideaalne koht hingetõmbehetkeks ja enesesse süüvimiseks.