Küll on kaunis see Kallaste rand.Kõrgete punaste kaljude alllainetab Peipsi. Ta hõbedasel veel kalurid sõuavad õhtu eelAira Kaal
Peipsi läänekaldal, maalilisel liivakivipaljandil, mis kohati tõuseb kuni 11 meetrini üle järvepinna, asub eesti üks väiksemaid ja omapärasemaid linnu – Kallaste.
Rannikuala, kus linn paikneb, nimetati XVI-XVII sajandil Parmurannaks (Pormerand) ja kuulus Kodaverekihelkonna koosseisu (XIII saj. Tõenäoliselt Soopoolitse (Soboliz) väikemaakond).
Juba XIII-XV sajandil toimus siia piirkonda peamiselt vadjalaste ja venelaste väljaränne, kellest on säilinud vadjapäraseid jooni kodavere murrakus. XVI sajandi lõpul ja eriti XVII sajandi algul oli rannaasukate hulgas rohkesti venelasi, kes hiljem põhiliselt eestistusid.
Praegune vene kaluriasustus pärineb XVIII sajandil tulnud põgenikest (peamiselt vanausulised). Patriarh nikoni poolt läbiviidud kirikureformide kinnitamine venemaa kirikukogu poolt 1999.-67. Aastal vallandas vanausuliste tagakiusamise ja kutsus esile nende massilise väljarände turvalisematesse elupaikadesse.
Kallaste kaluriküla (vk Krasnaja Gora) asutasid Kokora mõisa maadele peamiselt Novgorodi kubermangust jm. Põgenenud vanausulised venelased. Algselt tegelesid uusasukad põhiliselt kalapüügiga. Kuni 1917. Aastani rentisid kalapüügikohti kohalikelt mõisnikelt, kellele kuulus 3 versta laiune kaldaäärne akvatoorium. Kalaretked ulatusid ka Võrtsjärvele, Viljandi järvele, Riia lahele ja laadago järvele. Värske kuivatatud ja suitsutatud kalaga varustati nii kohalikke elanike kui ka Sankt Peterburgi ja Tartu turge. Hakkas arenema ehitustegevus. Järve kaldale mõisnikelt renditud maale hakkasid kerkima talud, mis tunduvalt erinesid eestlaste omadest nii ehitusstiililt kui asutustiheduselt. 1802. Aastal pandi nurgakivi Kallaste vanausuliste kirikule. Puust kirik valmis 1804. Aastal. Rohkem kui sajand hiljem, peale pikki läbirääkimisi ja palveid lubati 1913. Aastal ehitada kirikule ka torn.
XX sajandi algul kuulus Kallaste küla osaliselt Kokora, osaliselt Alatskivi valla alla. 1916 – 17. Aastal asutati Peipsiääre vald kuhu kuulusid Kallaste, Rootsiküla, Nina, Kolkja, Kasepää, Sohvia ning osa Varnja külast. Vallavalitsus asus Ninal. Kallaste arengule polnud sarnane ühendus soodus ning ärksamate meeste ettevõtmisel taotleti omaette olemist. 1.jaanuaril 1921.a. sai Kallaste aleviku staatuse ja 1938. Aastal linnaõigused. Oma olemuselt jäi Kallaste ikka traditsiooniliseks kalurikülaks – mehed püüdsid kala ja käisid ehitustöödel, naised tegelesid aedviljakasvatusega. Eriti tuntud on piirkond sibulakasvatuse poolest.
Omad kindlad traditsioonid, ühiselureeglid ja madal haridustase eristasid seda rahvakildu ümbruskaudsetest Eesti küladest. Kuigi nüüd räägivad paljud Peipsi rannakülade elanikud eesti keelt, on nad siiski säilitanud oma eripära. XIX sajandil kujunes Kallaste põhiliseks majanduskeskuseks Peipsi ääres. Siin korraldati tihti laatu, milledest eriti kuulsaks said talvelaadad. Sajandi lõpul, 1897. A. avati üheklassiline ministeeriumikool, kus lapsed said põhiteadmised keelest ja aritmeetikast. 1903. Aastal organiseeriti tuletõrjeselts, mis tõi palju muutusi ühiskonna ellu. Ühingu raames käisid lapsed sportimas, samas lavastati näitemänge, korraldati pidusid ja tantsuõhtuid.
Teise maailmasõja elas linn üle suhteliselt rahulikult, kuigi lahingutest ei pääsetud. Nn. Tallinna operatsiooni käigus peetud lahingud eesti laskurkorpuse ning saksa armee vahel purustasid osa linnast.
Aastatel 1950 – 59 oli Kallaste samanimelise rajooni keskus. Rajooni kuulusid Alatskivi, Koosa, Vara, Peipsiääre ja Pala külanõukogude maad. Sel perioodil sündiski uus, linlik Kallaste. Ehitati uusi hooneid, rajati teid, tänavaid, haljasalasid. Ettenägelikult säilitati pika tänavakülana endine peatänav. Etnograafilist huvi pakuvad kõrgete väravatega ja planguga piiratud siseõued, sibula- ja kurgiaiad, mõned üksikud kalurikülale iseloomulikud võrgumajad kõrge pankranniku nõlvakul. Linna majandustegevuse kõrgtase jab aastatesse 1970-80, kui siin tegutses kümmekond tööstusettevõtet, keskkool, kutsekeskkool, kalurikolhoos jm. Kallastel on sündinud luuletaja, kirjandusteadlane ja kunstiajaloolane Aleksis rannit (Aleksei Dolgutsev, 14.10.1914 – 5.01.1985).
18. juunil 1905.a. sündis Kallastel kaluri perekonnas Eduard Tubin, maailmakuulus helilooja.