Kallaste ja selle ümbrus kuulusid sajandeid Kodavere kihelkonda. Kihelkonna mõisad ja vallad kujundasid siinset elu kuni 20. sajandini. Selles loos on ülevaade kihelkonnast ja Kallastega seotud Kokora mõisast. Kihelkond Kodavere kihelkond (kohalikus murdes ka Kõdavere, saksa keeles Kirchspiel Koddafer) oli kihelkond Tartumaa põhjaosas ning Liivimaa kubermangu Tartu kreisis. Kihelkonna keskuseks […]
2 min read
0
Värska: mineraalvesi, sanatoorium ja leelopäevad
Värska ei asu Peipsi põhjaosas, vaid Pihkva järve ääres Setomaal, kuid paljud Peipsi-retkede tegijad jõuavad ka sinna. Siin on lühiülevaade Värskast ja sellest, mis teeb aleviku eriliseks. Asend Värska on alevik Võru maakonnas ja Setomaa valla keskus. Seda on esmamainitud 1585. aastal. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Värska Põlva maakonna […]
2 min read
0
Mustvee: Peipsi pealinna ajalugu
Mustvee on Peipsi Eesti ranna suurim asula ja seda kutsutakse ka Peipsi pealinnaks. Kallastest põhja pool asuv linn on vanausuliste teine suur keskus. Selles loos on Mustvee ajalugu algusest kuni 20. sajandini. Nimi ja algus Mustvee nimi pärineb arvatavasti Mustvee jõest, mis turbamaadest läbi voolates tõi suudmealale väga tumedat vett. […]
2 min read
0
Peipsi järve tervis: kuidas järve seiratakse
Peipsi on suur, kuid tundlik järv. Järve seisundit jälgitakse pidevalt, sest sellest sõltuvad kalavarud, joogivesi ja kogu piirkonna elu. Selles loos selgitame, kuidas seire käib ja mida see on näidanud. Kaks seireprogrammi Riikliku keskkonnaseire raames jälgitakse Peipsit kahe allprogrammiga: Peipsi ja Võrtsjärve randade seire ning Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline […]
2 min read
0
Peipsiääre vald: loodus, külad ja eluolu
Kallaste kuulub Peipsiääre valda, mis ulatub Peipsi kaldalt Vooremaani. Selles loos on ülevaade valla loodusest, asustusest ja haridusest. Asend ja suurus Peipsiääre vald moodustati 23. oktoobril 2017. Vald piirneb põhjas Mustvee vallaga, läänes Tartu vallaga, lõunas Luunja ja Emajõe taga Kastre vallaga ning idas umbes 40 km ulatuses Peipsi järvega. […]
2 min read
0
Vanausulised Peipsiveerel: kuidas nad siia jõudsid
Peipsi läänekalda külades, sealhulgas Kallastel, elab juba üle kolme sajandi vene vanausuliste kogukond. Neid on kutsutud ka Peipsi venelasteks, raskolnikuteks ja sibulavenelasteks. Selles loos vaatame, kust vanausulised tulid ja milline oli nende elu tsaariajal. Esimesed asukad Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kanti 17. sajandi lõpus. 18. […]
2 min read
0
Varesekivi ja Jäälahing 1242: lugu Peipsi jäält
Varnja küla nimi seostub Peipsis asuva suure Varesekiviga, mille lähedal toimus 1242. aastal kuulus Jäälahing. Selles loos selgitame, mis lahingus tegelikult juhtus ja kuidas sellest sai legend. Lahingu taust 1242. aasta kevadel vallutasid Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši (Aleksander Nevski) väed Pihkva ja Irboska ning tegid rüüsteretki Tartu piiskopiriiki ja Saksa […]
2 min read
0
Varnja sündmused ja Samovarimaja
Varnja on väike, kuid elav küla, mis on tuntuks saanud oma laatade, festivalide ja ainulaadse samovarikoguga. Siin on ülevaade sellest, mida Varnjas aasta jooksul teha saab. Samovarimaja 2020. aastal avati Varnjas erakogul põhinev Samovarimaja, kus saab tutvuda enam kui 200 samovariga. Samovarimaja pererahvas peab lisaks Mesi tare puhkemaja. Külas tegutsevad […]
2 min read
0
Kasepää ja selle vanausuliste palvemaja
Kasepää on Peipsiääre valla alevik, mis on eriline oma vanausuliste kogukonna ja ajaloolise palvemaja poolest. Just Kasepääl säilis Nikolai I ajal ainus Peipsiveere vanausuliste palvemaja. Alevik Kasepää asub Peipsi läänekaldal Tartu maakonnas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kasepääl 194 inimest, kellest eestlasi oli 12 ehk 6,2%. Enamik elanikke on vanausulised. […]
2 min read
0
Piirissaar: Peipsi suurim saar ja selle ajalugu
Piirissaar on Peipsi järve suurim saar, mis asub Peipsi ja Lämmijärve piiril. Saarel elavad peamiselt vanausulised ning selle ajalugu ulatub keskaega. Selles loos on Piirissaare ajalugu. Saar Piirissaar asub Tartu maakonnas umbes 15 km Emajõe suudmest kagus. Saare pindala on 7,5 km², mis teeb sellest suuruselt 12. saare Eestis. Saarel […]