Kallaste linna arengukava 2004-2006

Saada link Prindi PDF

KALLASTE LINNA ARENGUKAVA  2004-2006



Arengukava ülesehitus:

I osa – linna üldiseloomustus;
II osa – strateegilised eesmärgid;
III osa – investeeringud 2000-2003;
IV osa – investeeringute kava 2004–2006



I. LINNA ÜLDISELOOMUSTUS

Kallaste asub Tartu maakonna kirdeosas Peipsi järve lääneranniku kõrgel kaldaastangul. Maastikuliselt asub see piirkonnas, mida nimetatakse Kagu-Eesti lavamaaks.
Linn asub Peipsi järve ja Tartu-Mustvee maantee vahelisel umbes kahe kilomeetri pikkusel rannalõigul. Praeguse Kallaste linnapiir on välja kujunenud pika aja jooksul. Naabriteks on Pala vald põhja pool ning Alatskivi vald lõunas ja läänes.

Haldusjaotuse muutumisega aegade jooksul on muutunud Kallaste piirid ja suurus. Esialgne vene vanausuliste asula tekkis 18. sajandil. Kallaste on varasematel aegadel kuulunud nii Kokora kui Alatskivi valda, 1917. aastast kuulus Peipsiääre valda. 1921. aastal nimetati Kallaste alevikuks ja 1938. aastal sai ta linna õigused. Pärast II maailmasõda, 1950. aastal, kui moodustati maarajoonid, sai Kallaste linn endanimelise rajooni keskuseks. Pärast rajoonide reorganiseerimist aastal 1959 sai Kallastest Tartu ja Elva järel kolmas linn Tartu rajoonis.

Tänane Kallaste on väikelinn pindalaga 1,9 km2, mis on ehitatud piki järve kallast ega ulatu kaugele sisemaale.

Kallaste linnas elab rahvastikuregistri andmetel 1295 elanikku, neist tööealisi on 62,9 %, lapsi 19,2% ja pensionäre 17,8 %. Soolise struktuuri järgi jaotatuna on meeste osatähtsus 46,8 % ja naiste osatähtsus 53,2 %. Rahvuslikust koosseisust lähtuvalt on Kallaste linnas eestlasi 15% ja teistest rahvustest elanikke 85%. Põhielanikkonna moodustavad venelased. Kuna enamus linnarahvast on põliselanikud, ei teki keeleprobleemi suhtlemises ja asjaajamistes.

Toimuvad traditsioonilised linnapäevad, mis on suunatud kodukandi ühistegevuse hoogustamisele ja identiteedile.2004 aasta juunist ilmub taas Kallaste Linna leht, mis annab linnaelanikele ülevaate linnavalitsuse tegemistest ja linnas toimuvast; linnal on ka oma internetilehekülg.


II. STRATEEGILISED EESMÄRGID


Üldiseks eesmärgiks on arendada Kallaste kauniks kaluri- ja turismilinnakeseks, kus linnaelanikel on hea elada, õppida ja töötada. Üldine eesmärk saavutatakse strateegiliste eesmärkide ellu viimisega linnavalitsuse ja vastavate kohalike organisatsioonide koostöös.


2.1 Haridus – igakülgselt arendada Kallaste haridusasutusi

Hea haridusega noored inimesed on piirkonna arengus määrava tähtsusega. Seetõttu on haridusasutuste renoveerimine esmase tähtsusega. Kallaste Keskkool asub 1959 aastal ehitatud hoones. Õpilasi on kokku 190, õpetajaid 22. Kooli hoone vajab renoveerimist.

Kallaste Lasteaed “Vikerkaar” asub 198... ehitatud hoones, mis mahutab …. last. Kallaste linnas on piisavalt palju lastehoidmisteenust vajavaid lapsi; linna lasteaiakohad on täidetud. Lasteaia hoone peab olema majanduslikult ökonoomne, tervislik (hea ventilatsiooniga, hea soojapidavusega) ja turvaline. Kallaste lasteaia hoone vajab põhjalikku renoveerimist.

Kallaste Kutsekeskkool muuta munitsipaalkooliks ja jätkata kutsehariduse andmist Kallastel. Kutsekooli kompleksi ruume saab kasutada ka muul otstarbel, kuid see võib nõuda ümberehitamist.

Kallaste kui piirkonna suurim asula võib tulevikus pakkuda haridusteenust ka ümbritsevatele valdadele.


2.2. Ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomine

Põhiliseks tööandjaks on suurmajandi Peipsi Kalur baasil moodustatud eraettevõtted, samuti on asutatud kaubandusega tegelevaid erafirmasid.
Suurim tööandja on Kallaste Linnavalitsus oma hallatavate asutustega.

Linna aegunud infrastruktuur, eriti teede halb olukord on oluliseks takistuseks ettevõtete juurde tekkimisel. Linna ettevõtluskeskkonna arengu tagamisel on vajalik investeerida kohalikku infrastruktuuri: teede asfalteerimine, väljakud ja parkimisplatsid, välisvalgustus, sadam.


2.3. Noorte vaba aja veetmiseks laiemate võimaluste loomine

Linna aktiivsed noored on hõivatud Kallaste Keskkooli ruumides toimuvates huviala ringides: joonistamine, laulmine, korvpall, samuti on avatud arvutiklass. Kultuuriasutustest Kallaste Rahvamaja, Kallaste Raamatukogu on avatud kõigile soovijaile. Rahvamajas on avatud laulustuudio.

Probleemiks on noortekeskuse puudumine. Kallaste Kutsekeskkooli kasutamata ruumides on võimalik avada noortetuba, samuti on võimalik korraldada laste- ja noortelaagreid, integratsioonilaagreid. Noortekeskuse rajamiseks on vaja lisaressursse.


2.4. Turismi edendamine

Kallaste linnal on head eeldused piirkonda külastajate meelitamiseks. Maaliline Peipsi rannik, liivane rand ja kiiresti soojenev järvevesi pakuvad puhkajale, kes soovib vaikset omaetteolekut, häid võimalusi. Kallaste sadam vajab ümberehitamist, et hakata vastu võtma väikseid lõbusõidulaevu. Aktiivsemalt tuleb külastajatele pakkuda võimalust vanausuliste kultuuriga tutvumiseks. Selleks tuleb luua interaktiivne püsiekspositsioon, renoveerida kirikud, korrastada nende ümbrus. Peipsi kalaliikidega saab tutvuda Järvemuuseumis.
Linnas on avatud turismiinfopunkt, kust saab teavet majutusasutuste ja vaatamisväärsuste kohta.


2.5. Keskkond – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase

Linna elu- ja looduskeskkonna säilitamiseks kitsaskohtade kõrvaldamine: uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine, reostuse vähendamine, prügimajanduse korraldamine, linna haljastamine.



III. INVESTEERINGUD 2000-2003

1. Kallaste linna eelarve tulud ja kulud

TULU LIIK 2000 2001 2002 2003
Tulumaks 1150823 1111103 1465052 1918905
Eraldised eelarvesse* 100000 0 70000 500000
Sihtotstarbelised laekumised** 141773 893592 586473 362135
Maamaks, ressursimaks 98874 134228 137101 130492
Asutuste omatulu 183910 139163 202336 177559
Laekumised teistelt OV-lt 170219 351788 387001 513729
Laenud 250000 0 0 200000
Kulude katteks suunatud jääk 411686 508731 437553 648479
KOKKU TULUD 5632309 7219032 8402180 9888887
· sh RIP (Riiklik Investeeringute Programm), toimetulekutoetus; ** projektid;
KULU LIIK 2000 2001 2002 2003
Haridus 2066923 3638030 4413729 5163666
Majandus 939866 746933 837563 824428
Valitsemine 984389 1127349 1309585 1371187
Kultuur 546463 676496 740570 785114
Sotsiaalhooldus 242962 259975 330615 440956
Kehakultuur 29915 22000 19328 26400
Hariduskulud mujal 143211 245508 167490 306358
Laenude tagasimakse 45760 44880 0 201825
Korrakaitse 8780 7200 26677 0
Tervishoid 15310 13108 8143 143911
KOKKU TÄITMINE 5023579 6781479 7853700 9263845


Tabel 2. Investeeringud Kallaste linna eelarvest 2000-2003 (krooni)

2000 2001 2002 2003
EELARVE 5023579 6781479 7853700 9263845
sh INVESTEERINGUD
Investeeringute osakaal % 3,2 3,3 7,1 9,2
Kallaste Keskkooli küttesüsteemi rajamine
Kallaste Lasteaed “Vikerkaar” 107245
Kallaste Rahvamaja
Kallaste Raamatukogu
Kallaste Turismiinfopunkt
Kallaste Muuseum
Kallaste Keskkooli akende vahetus 139847
Veemajandus (puhastusseadmete renoveerimine) 20000


IV. INVESTEERINGUTE KAVA 2004-2006

Nii elu- kui ettevõtluskeskkonna ning turismivaldkonna edasi arendamiseks kavatseb linnavalitsus koostöös vastavate kohalike partnerorganisatsioonidega esitada projekte Euroopa Liidu struktuurifondidele investeeringutoetuste taotlemiseks.

Kallaste linna arengu kestvaks tagamiseks on prioriteetsed alljärgnevad tegevused:

1. Lasteaia renoveerimine 2000000.- KOIT programm, RIP,
KOV
2. Vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimine 20000000.- sh. 10% KOV, 80%
EÜF, 10% EV
3. Polikliiniku renoveerimine 300000.- KOV, EL
4. Avatud internetipunkt ja püsiekspositsioon 1200000.- Peipsi CTC
5. Rahvamaja renoveerimine 1500000.- sh. 20% KOV, RIP
6. Linnapargi ja keskväljaku planeering 1000000.- , sh. 20% KOV, EL
7. Vanausuliste kiriku renoveerimine 250000.- RIP, EL
8. Oktoobri tänava valgustamine 300000.- KOV, EAS
9. Linna üldplaneering 500000.- KOV
10.Sauna renoveerimine 300000.- (Energeetika projekt)
11.Keskkooli renoveerimine 2000000.-, sh. 20% KOV

Viimati uuendatud ( Kolmapäev, 04 Veebruar 2015 20:55 )