JÄÄTMETE PÕLETAMINE

Saada link Prindi PDF

__________________________________________________________________________

KODUAIAS PRÜGI PÕLETAMINE

__________________________________________________________________________

Miks inimesed prügi koduaias põletavad?

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.

Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.


Suur oht tervisele

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamine ohustab tervist!

Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Ükskõik, mida ostad, ikka kipub sellest midagi jäätmetena üle jääma.

Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise.

Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mürgisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

 

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

Seega – plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad. Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

  • kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
  • arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
  • elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
  • kroom - hingamisteede kahjustused, vähk
Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:
  • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
  • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
  • benseen - leukeemia
  • formaaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
  • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
  • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
  • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
  • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardiovaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
  • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres
  • vähk
  • närvisüsteemi- ja käitumishäired, sh õppimis- ja keskendumisvõime langus
  • standardtestide halvem sooritamine
  • biokeemilised muutused immuunsüsteemis
  • paljunemishäired
  • lühem imetamisperiood
  • diabeet

 

Suur oht keskkonnale

Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel.

 

Ohtlikud ühendid on püsivad

Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.

 

Võime kanduda allikast kaugele

Piiriülene ja kontinentidevaheline transport mõjutab ohtlike ainete saastetasemeid põhjapoolkeral (eriti Arktikas) väga oluliselt. Näiteks 50% 1990. aastal põhjapoolkeral õhku paisatud polüklooritud bifenüülidest (PCB) sattus väljapoole Euroopat. Mudelarvutused näitasid, et polüklooritud bifenüülid võivad levida 6000 kuni 7500 km kaugusele. Dioksiinid ja furaanid võivad „reisida“ umbes 4900–7100 km, lindaan (γ-HCH) 6000 km ja heksakolorobenseen (HCB) isegi 10 000 km kaugusele allikast.

 

Ohtlike ainete kaugkanne toimub õhu, ookeanihoovuste, jõgede ja migratoorsete liikide abil. Levikuviis ja -kaugus sõltuvad aine ja keskkonna omadustest. Kergemad ained (PCBd, HCB, toksafeen, dieldriin, kergemad dioksiinid ja furaanid, DDT) võivad pärast sadestumist uuesti aurustuda. Kuna külm temperatuur soodustab sadestumist ja soe temperatuur aurustumist, akumuleeruvad ohtlikud ained külmemates regioonides (polaaraladel). Seetõttu on ka Arktika ökosüsteemides mõne sellise ühendi kontsentratsioon tõusnud murettekitavalt kõrgele.

 

Need ühendid on toksilised

Väga raske on selgeks teha põhjuslikku seost mingi konkreetse ohtliku aine keskkonnas madalal tasemel esinemise ja tervisehäire vahel, kuna organismid on elu jooksul vastuvõtlikud korraga paljudele kemikaalidele. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järglastel. Paljud tekkivad ühendid on ka kantserogeenid ehk vähki tekitavad.

 

Kogunemine organismides ja toiduahelates (bioakumulatsioon)

Jäätmete põletamised tekkivad ohtlikud ained on sageli halogeenitud, lahustuvad halvasti vees, kuid on rasvlahustuvad. Seetõttu kuhjuvad pestitsiidid loomades ja inimestes lipiidirikkamatesse kudedesse (maks, neerud, närvisüsteem, rasvkude), jaotudes rasvkoe, vereseerumi ning rinnapiima vahel. Kuna nad on püsivad, siis ohtlike ainete kontsentratsioonid kasvavad toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.

 

Mõju loomadele

Teadlased on leidnud, et röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.

 

Kuna paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteaine on püsivad ja kuhjuvad organismis, on nendega seotud eelkõige kroonilised ehk pikaajalised mõjud.

 

Põletamisel tekkivate ühenditega seostatakse inimestel eelkõige järgmisi terviseprobleeme:

Täiendavalt jäätmete lõkkes põletamise ohtudest saab lugeda www.lõke.ee lehel.

__________________________________________________________________________

PRÜGI PÕLETAMINE KODUSES KÜTTEKOLDES

__________________________________________________________________________

Prügiks nimetatakse tavaliselt segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Taolisi esemeid tekib majapidamistes sageli ning kiireim viis prügist vabanemiseks tundubki kütteperioodil vanad esemed ahju visata. Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi.


Kõige keskkonnasõbralikum oleks paberi ja papijäätmed viia vastavasse konteinerisse, et saaks materjali uuesti ringlusesse võtta. Tule süütamiseks saab kasutada ka peenikesi puupilpaid, kasetohtu ja/või süütekuubikuid. Muude asjade põletamisel tekib õhku kahjulike osakesi, mis mõjuvad halvasti nii inimeste ja loomade tervisele kui ka kogu ümbritsevale keskkonnale. Vähem tähtis ei ole ka kahjulik mõju ahjule – sobimatute esemete põletamine lühendab ka ahju eluiga.

 

Prügi põletamine taandub müütidele – kui vanasti põletati prügi ahjus, siis järelikult võib seda teha ka nüüd. Tasub aga meeles pidada, et aastakümneid tagasi olid jäätmed oluliselt teistsugused. Plastpakendeid oli vähem kui praegu ning tarbimine samuti väiksem. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Samuti paraneb aasta-aastalt ekspertide teadlikkus, mida tegelikult jäätmete põletamine kaasa toob. Seetõttu toimub jäätmete põletamine kontrollitud tingimustes, spetsiaalseid põletusahjusid kasutades.

 

Kui õues läheb külmaks ning kodu tahab kütmist, tundub, et ahju võikski justkui kõike visata, sest ahjus toimub ju põlemine ning mittevajalikud asjad kaovad. Mõnikord kasutatakse prügipõletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamises jäätmeid üldse ei teki. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse küttekoldes. Selline käitumine on vale. Kõige lihtsam viis jäätmetest vabaneda on prügi sortida ning majapidamise kütmiseks kasutada puid või muid küttematerjale, mida on lubatud põletada. Nii säästame keskkonda ja ka oma tervist.

 

Infot ohutu kütmise ja jäätmete sortimise kohta leiad www.envir.ee/ahi/.

Viimati uuendatud ( Neljapäev, 14 Aprill 2016 11:20 )  

23804482_1929222267104413_382333971_n.jpg

23846484_1929224067104233_1295488779_n.jpg

23804515_1929224063770900_118191886_n.jpg

17793077_1670217039671605_1893221525_n.jpg